Hea akadeemiline kaaslane, antud artikliga soovime edastada sinuni plagiaadi kui probleemi sünni mõtet, ja mitte selle eesmärgiga, mida sa oled harjunud nägema ehk siis “mis karistused järgnevad plagiaadiga”, vaid just vastupidi. Soovime näidata sulle plagiaati teistsugusest vaatenurgast, rääkida, mis elutee on läbinud inimene, kes ikkagi eksib plagiaadimetsa, ja kuidas meie ELU projekti tudengid võiksime aidata sellel inimesel sealt väljuda. Kõige olulisem mõte on, et tudeng- ehk Sina ei ole ainukene, kes plagieerib, vaid, et plagiaat on juba teatud otsuste ja saadud kogemuste tulemus.Ei ole kunagi hilja ennast kokku võtta ja omandada uusi väärtusi, mis teevad sinust parema inimese, kes ei pea loomevarguse ehk plagiaadiga kunagi tegelema ja saaks kirjutada häid, ainulaadseid töid iseseisvalt, toetudes teistele allikatele ja refereerides, viidates, tsiteerides neid.
Elades ühiskonnas teiste inimestega koos, peame mõtlema mitte ainult enda peale, vaid ka arvestama teiste isikute huvide ja vajadustega. Selleks on ühiskonnas kujunenud teatud käitumisnormid, reeglid ja väärtused, mis juhivad inimeste käitumist, erisuseks deviantne käitumisviis - normidest väljaspool käitumine, nagu näiteks ka plagiaat. Juba lapsepõlves vaadates vanemaid ja teisi inimesi, kes last ümbritsevad, kujuneb tal tasapisi arusaam sellest, mis on praeguse ühiskonna käitumisnormid-reeglid ja väärtused. (Ainsaar ja Strenze, 2019)
Väärtuste uurija Ronald Inglehart (1990) kirjeldab väärtuste muutumist kahe hüpoteesi abil, nendeks on Nappuse ja ja Sotsialiseerumise hüpotees.
1. Nappuse hüpoteesi põhimõte seisneb selles, et iga inimene väärtustab enda vabadust, aga enda majandusliku heaolu tagamiseks hakkab jälgima ühiskonna reegleid, ehk siis hakkab tegema koostööd teistega selle nimel, et enda elu paremaks muuta.
2. Sotsialiseerumise hüpotees aga väidab, et väärtuste kujunemine toimub enamasti kasvueas ehk lapsepõlves.
“Plagiaadimetsast väljumise (õpi)teed” projekti autorid keskenduvad sotsialiseerumise hüpoteesile, et leida, mis korrelatsioon on väärtuste tekkimisel ja plagiaadi levimisel tänapäeva ühiskonnas. (Ainsaar ja Strenze, 2019)
Sotsialiseerumise käigus omandab laps erinevaid väärtusi ja norme, mis eksisteerivad ühiskonnas. Probleemiks antud õppeprotsessis võib muutuda see, et mitte kõik ühiskonnas elavad isikud ei käitu alati juba tekkinud reeglite ja normide järgi, mis võib viia selleni, et laps omandab norme ja väärtusi, mis ei pruugi vastata ülejäänud ühiskonna liikmete ootustele ja juba kujunenud normidele ja väärtustele. (Crossman. 2019)
Näiteks võime tuua sellist olukorda, kus teatud hetkeni tegi laps kodutöid põhikoolis ausalt ja iseseisvalt, omandas teadmisi ja ei kartnud abi paluda, aga mingi hetk käitumismudel muutus ja hakkas töid maha kirjutama, et aega säästa ja ei pööranud enam nii palju tähelepanu teadmiste omandamisele. Sellise käitumise tagajärjel on võimalik, et sul inimesel tekkis rohkem vaba aega, aga selle suurenes halvemate hinnete osakaal testidel ja saadi vähem aru, millest õpetaja räägib.
Tuginedes ülevaltoodud tekstile, mis räägib väärtuste ja käitumisnormide omandamisest, võime järeldada, et muutust käitumises võib põhjustada näiteks klassikaaslane, keda nägid maha kirjutamas ja tulemusena häid hindeid saamas. See klassikaaslane õpetas enda käitumisega sulle uue käitumisnormi, mida sa varem polnud omandanud. Klassikaaslane väärtustas rohkem enda vaba aega, kui teadmisi ja seetõttu kirjutas maha, alguses väärtustasid ka sina uute teadmiste omandamist, aga tänu enda omandatud kogemusele ja kurnavale õppeprogrammile, hakkasid maha kirjutama - niimoodi võis välja näha sinu esimene sattumine plagiaadimetsa.
TÜ Sotsiaalteaduste Instituudi professor Triin Vihalemm väidab enda loengus Eesti inimeste väärtustest, et: “Isikupõhise ja psühholoogilise lähenemise järgi motiveerivad ja eesmärgistavad väärtused inimeste tegevusi ja konkreetseid käitumisakte, mõjutades ka meie antavaid hinnanguid teistele inimestele, sündmustele, tegudele ja nähtustele.” (Vihalemm, 2019)
Selles osas on väga oluline pöörata tähelepanu just sellele, kuidas väärtused motiveerivad ka meie antavaid hinnanguid, nii näiteks eelmisest ELU (2020) projektist selgus, et tervelt kolmandik üliõpilasi teab kedagi, kes on enda akadeemilise töö koostamise eest kellelegi maksnud. Antud tõsiasi viitab kaudselt ka sellele, et tudengite seas ei ole ehk plagieerimine niivõrd taunitav tegevus kui see võiks olla ja sellest tulenevalt võime jõuda järeldusele, et praegusel hetkel ühiskonna väärtuste osas akadeemiline ausus ei ole väärtustatud ehk prioriteedis, ja teatud väärtuste puudumise tagajärjel tudengite jaoks plagieerimine on juba normiks muutunud.
Kust ma tean, et midagi on valesti, kui ma olen terve elu niimoodi elanud ja toimetanud? Milliseid oma käitumismustreid ma üldse saan muuta?Et vastata neile küsimustele peame vaatama, millised käitumisaktid ja väärtused kehtivad Tallinna Ülikoolis. See teadmine on väga oluline, kuna kõik õpilased, kes otsustavad Tallinna Ülikooli õppima tulla, muutuvad mingis mõttes üheks perekonnaks, kes kannab samu väärtusi.Tallinna Ülikool on kehtestanud üliõpilaste loodud visioonikokkulepe, milles on sõnastatud põhimõtted ja eesmärgid, mille poole õppija, õppejõud ja ülikool koostöös peaks püüdlema. Hea tava pakub mõistetavaid ja kokkulepitud ootuseid õppija rollile, vastutusele ja hea õpikeskkonna loomisele.
Ainsaar, M., & Strenze, T. (2019). Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga. Arenguseire Keskus, Tartu Ülikool. https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2019/02/Arenguseire-Keskus_V%C3%A4%C3%A4rtused-kui-inimvara_2019.pdf
Crossman, A. (2019, May 27). How Psychology Defines and Explains Deviant Behavior. Thoughtco. https://www.thoughtco.com/psychological-explanations-of-deviant-behavior-3026268
Inglehart, R. & Princeton University Press. (1990). Culture Shift in Advanced Industrial Society. Amsterdam University Press.
Vihalemm, T. (2019, September 20). Eesti inimeste väärtustest ja identiteedist –. Eesti Inimõiguste Keskus. https://humanrights.ee/2019/09/eesti-inimeste-vaartustest-ja-identiteedist/