Allikaid käsitledes võib jagada need kaheks: primaarsed ja sekundaarsed allikad. Selline jaotus aitab allikaid paremini valida ja otsustada, mida nendega teha.
Primaarsed allikad
Sekundaarsed allikad
Töös peaks kasutama võimalikult palju primaarseid allikaid ja hoiduma viitamast sekundaarsetele allikatele. Sekundaarsed allikad aitavad pääseda primaarsete allikateni. Akadeemilises kirjutamises võiksid olla viited teadustöödele.
Allikate eesmärk on tutvustada ja aidata nähtusi mõista, juhtida metoodikat, piiritleda uurimisküsi, viia teemaga kurssi ning pakkuda teoreetiline raamistik kirjutamiseks.
Allikaid käsitledes on kasulik liikuda laiemalt kitsamale. Sekundaarsetelt allikatelt primaarsetele.
Kust leida usaldusväärseid ja kvaliteetseid allikaid? Üks võimalus on TLÜ andmebaas.
Plaan, Joonas 2020. Kirjanduse ülevaade ja teabeotsing. Tallinn: Tallinna Ülikool, 16.09.
Nagu iga teise ajamahuka ülesande puhul, tasub ka enne akadeemiline kirjatööga alustamist läbi mõelda tegutsemise plaan. Planeerimisel peaks liikuma suurelt pildilt spetsiifilisema poole. Vastavalt töö mahule võivad siinkohal jääda mõned etapid vahele, kuid üldiselt võiks akadeemilise kirjatöö puhul keskenduda esmalt tervele tööle, seejärel peatükile, alapeatükile ning viimaks lõigule. (Day 2013: 81)
Akadeemiline kirjutis jaguneb üldjuhul järgnevateks osadeks (Day 2013: 81–83).
Teksti sidususe tagamine on akadeemilise kirjatöö puhul väga oluline. Teksti sidusus tagab sujuva teemaarenduse ning aitab lugejal hõlpsasti esitatud lõppejärelduseni jõuda ning seda ka mõista. Teksti sidususe tagamisel on võtmetähtsusega tekstilõikude omavaheline järjestus ning üksiklõikude ülesehitus. (Hirsjärvi et al. 2005: 258–260)
Tekstilõigud muudavad akadeemilise kirjatöö struktureerituks ning paremini mõistetavaks. Iga lõik esitab konkreetse argumendi või mõttekäigu ning võimaldab lugejal liikuda samm-sammult ja loogiliselt kirjutises esitatud lõppjärelduse poole. (Day 2013)
Akadeemilise kirjutise tekstilõigud peaksid sisaldama ühte tuumlauset ning mitut tugilauset (Day, 2013: 154).
Tuumlause võib paikneda kohe lõigu alguses, kuid see ei ole ilmtingimata vajalik. Lõigus võib olla esmalt välja toodud ka tugilaused, mis teemat järjest avavad ning põhjendavad ning seejärel kokkuvõttev järeldus tuumlausena. Ehk teisisõnu, tuumlause võib paikneda nii lõigu alguses kui ka lõpus. (Day 2013: 154–155)
Võrdle näiteks kahte allpool toodud tekstilõiku.
Puudujäägid akadeemilises kirjaoskuses soodustavad plagieerimist üliõpilaste seas. Kui tudengil ei ole teadmisi, kuidas oma esseed või referaati korrektselt koostada, juhindub ta tihti mingist näidistööst. See omakorda võib kaasa tuua aga tahtmatu plagiaadi esinemist. Lisaks, puudulik akadeemiline kirjaoskus väljendub sageli ka puudulikus viitamis- ja refereerimisoskuses, mis omakorda võib taaskord kaasa tuua plagieerimise.
Teema süstemaatiline ning struktureeritud üleskirjutamine aitab seda paremini mõista ning soodustab omakorda ka pikaajalist mäletamist. Lisaks arendab akadeemiliste kirjatööde koostamine ka üliõpilase üleüldist väljendus- ja kirjaoskust. Eelnimetatud oskused on aga väga hinnatud lisaks akadeemilisele keskkonnale ka tööturul ning loovad tudengile tulevikus mitmeid eeliseid. Seega võib öelda, et akadeemilise kirjaoskuse arendamine on kasulik rohkem kui ühel põhjusel.
Näites 1 on lõik sissejuhatatud tuumlausega ning järgnevad tugilaused pakuvad täiendavaid põhjendusi. Näites 2 seevastu on lõigu algusest esitatud tugilauseid, mis teemat avavad ning selgitavad, jõudes lõpuks järelduse ehk tuumlauseni. Töö sidususe seisukohalt on väga oluline ka erinevate sidussõnade kasutamine.
Sidussõnad aitavad luua loogilisi suhteid ja seoseid erinevate lõikude ning lõigusiseste lausete vahel. (Hirsjärvi et al. 2005: 260)
Allpool on toodud näiteid sidussõnadest, mille abil tekstisiseseid seoseid rõhutada saab (Hirsjärvi et al. 2005: 263)
Day, Trevor 2013. Success in Academic Writing (Palgrave Study Skills). Palgrave.
Hirsjärvi, Sirkka, Remes, Pirkko, Sajavaara, Paula 2005. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.
Akadeemilise kirjutamise üheks olulisimaks osaks on sarnase teema varasem käsitlemine teadustöödes. Läbi töötatud allikatele tuginedes koostab uurija oma töös vajaliku teoreetilise lähenemise. Teooria peab kajastama asjakohaseid seisukohti ning antud töö kontekstis olulisi uurimistulemusi. Tihti peab uurija tuginema varasematele allikatele, et oma tööle kaalu anda. Teiste inimeste akadeemilise materjali kasutamisel on autoril kaks võimalust: refereering või tsiteerimine. (Roos 2021)
Refereerimine tähendab ühe või enama autori esitatud väidete ja järelduste ümbersõnastamist, eeldusel, et esialgne mõte ei muutu. Sellisel juhul esitatakse autori tekst kokkuvõetud kujul. (Ilves 2009: 18)
Refereerimise kolm esinemisvõimalust (Ilves 2009, Roos 2021):
Tsiteerimise puhul antakse teise inimese väljendatu edasi terviklikult ja muutmata. Tsitaadi kasutamist tuleks kasutada pigem erandina ning põhjendatult. (Ilves 2009: 18–19) Tsitaat on alati muust tekstist eraldatud jutumärkidega. Tsitaat võib olla ka osaline, kus välja jäetud tekstiosa vajab eraldi tähistamist. Selleks kasutatakse kolme punkti. Kui tsitaat on väga pikk, siis on oluline selle eristamine muust tekstist eraldi lõiguna. (Roos 2021)
Teiste autorite seisukohti refereerides ja tsiteerides tuleb viidata nii algallikale kui ka koostada kasutatud kirjanduse loetelu. Viitamissüsteeme on mitmeid, samuti on igal insituudil see erisugune. Oluline on, et ühe teksti piires kasutatakse sama viitamissüsteemi. Kuigi esimesel kursusel võidakse töö viitamisse ja vormistamisse suhtuda veel leebelt, siis oleks siiski mõistlik alustada juhiste järgimist õpingute alguses. Nii saavad erinevad vormistusviisid üliõpilasele selgeks ning välditakse plagiaadi tekkimist. (Ilves 2009: 21)
Nõuandeid viitamiseks:
Ilves, Kadi 2009. Akadeemilise kirjutamise alused. Tartu: Tartu Ülikool
Roos, Liana 2021. Refereerimine ja tsiteerimine. Tartu: Tartu Ülikool
https://sisu.ut.ee/teadustoo_alused/refereerimine-ja-tsiteerimine (vaadatud 9.11.2021)
Järgnevad lingid on kasulikud täiendavaks
lugemiseks, samuti abiks edaspidisel kirjutamisel ja teadusteksti toimetamisel.
Teksti toimetamisel kasulikud eestikeelsed leheküljed
Teksti toimetamisel kasulikud ingliskeelsed leheküljed
Viitehaldusprogrammid
Plagiaadituvastusprogrammid
Plagiaati aitab vältida ka erinevate plagiaadituvastusprogrammide kasutamine. Internetis leiduvate plagiaadituvastusprogrammidega tuleb meeles pidada, et suurem osa neist on tasulised ning kindlasti tuleks kontrollida ka nende usaldusväärsust. Tallinna Ülikoolis saab kasutada programmi nimega Ouriginal. Üliõpilane ise oma üliõpilastööd kontrollida ei saa, vaid vastava aine õppejõu kaudu. Oluline on teada, et Ouriginal leiab plagiaadi ainult tekstist, seega pilte, jooniseid, skeeme jms ta ei analüüsi. Ouriginali kasutamise juhendi leiab Tallinna Ülikooli lehelt.
Plagiaadituvastusprogrammid
Tallinna Ülikool. Ouriginal. https://www.tlu.ee/ouriginal (vaadatud
3.12.2021)
