Nagu iga teise ajamahuka ülesande puhul, tasub ka enne akadeemiline kirjatööga alustamist läbi mõelda tegutsemise plaan. Planeerimisel peaks liikuma suurelt pildilt spetsiifilisema poole. Vastavalt töö mahule võivad siinkohal jääda mõned etapid vahele, kuid üldiselt võiks akadeemilise kirjatöö puhul keskenduda esmalt tervele tööle, seejärel peatükile, alapeatükile ning viimaks lõigule. (Day 2013: 81)
Akadeemiline kirjutis jaguneb üldjuhul järgnevateks osadeks (Day 2013: 81–83).
Teksti sidususe tagamine on akadeemilise kirjatöö puhul väga oluline. Teksti sidusus tagab sujuva teemaarenduse ning aitab lugejal hõlpsasti esitatud lõppejärelduseni jõuda ning seda ka mõista. Teksti sidususe tagamisel on võtmetähtsusega tekstilõikude omavaheline järjestus ning üksiklõikude ülesehitus. (Hirsjärvi et al. 2005: 258–260)
Tekstilõigud muudavad akadeemilise kirjatöö struktureerituks ning paremini mõistetavaks. Iga lõik esitab konkreetse argumendi või mõttekäigu ning võimaldab lugejal liikuda samm-sammult ja loogiliselt kirjutises esitatud lõppjärelduse poole. (Day 2013)
Akadeemilise kirjutise tekstilõigud peaksid sisaldama ühte tuumlauset ning mitut tugilauset (Day, 2013: 154).
Tuumlause võib paikneda kohe lõigu alguses, kuid see ei ole ilmtingimata vajalik. Lõigus võib olla esmalt välja toodud ka tugilaused, mis teemat järjest avavad ning põhjendavad ning seejärel kokkuvõttev järeldus tuumlausena. Ehk teisisõnu, tuumlause võib paikneda nii lõigu alguses kui ka lõpus. (Day 2013: 154–155)
Võrdle näiteks kahte allpool toodud tekstilõiku.
Puudujäägid akadeemilises kirjaoskuses soodustavad plagieerimist üliõpilaste seas. Kui tudengil ei ole teadmisi, kuidas oma esseed või referaati korrektselt koostada, juhindub ta tihti mingist näidistööst. See omakorda võib kaasa tuua aga tahtmatu plagiaadi esinemist. Lisaks, puudulik akadeemiline kirjaoskus väljendub sageli ka puudulikus viitamis- ja refereerimisoskuses, mis omakorda võib taaskord kaasa tuua plagieerimise.
Teema süstemaatiline ning struktureeritud üleskirjutamine aitab seda paremini mõista ning soodustab omakorda ka pikaajalist mäletamist. Lisaks arendab akadeemiliste kirjatööde koostamine ka üliõpilase üleüldist väljendus- ja kirjaoskust. Eelnimetatud oskused on aga väga hinnatud lisaks akadeemilisele keskkonnale ka tööturul ning loovad tudengile tulevikus mitmeid eeliseid. Seega võib öelda, et akadeemilise kirjaoskuse arendamine on kasulik rohkem kui ühel põhjusel.
Näites 1 on lõik sissejuhatatud tuumlausega ning järgnevad tugilaused pakuvad täiendavaid põhjendusi. Näites 2 seevastu on lõigu algusest esitatud tugilauseid, mis teemat avavad ning selgitavad, jõudes lõpuks järelduse ehk tuumlauseni. Töö sidususe seisukohalt on väga oluline ka erinevate sidussõnade kasutamine.
Sidussõnad aitavad luua loogilisi suhteid ja seoseid erinevate lõikude ning lõigusiseste lausete vahel. (Hirsjärvi et al. 2005: 260)
Allpool on toodud näiteid sidussõnadest, mille abil tekstisiseseid seoseid rõhutada saab (Hirsjärvi et al. 2005: 263)
Day, Trevor 2013. Success in Academic Writing (Palgrave Study Skills). Palgrave.
Hirsjärvi, Sirkka, Remes, Pirkko, Sajavaara, Paula 2005. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.