Akadeemilise kirjutamise üheks olulisimaks osaks on sarnase teema varasem käsitlemine teadustöödes. Läbi töötatud allikatele tuginedes koostab uurija oma töös vajaliku teoreetilise lähenemise. Teooria peab kajastama asjakohaseid seisukohti ning antud töö kontekstis olulisi uurimistulemusi. Tihti peab uurija tuginema varasematele allikatele, et oma tööle kaalu anda. Teiste inimeste akadeemilise materjali kasutamisel on autoril kaks võimalust: refereering või tsiteerimine. (Roos 2021)
Refereerimine tähendab ühe või enama autori esitatud väidete ja järelduste ümbersõnastamist, eeldusel, et esialgne mõte ei muutu. Sellisel juhul esitatakse autori tekst kokkuvõetud kujul. (Ilves 2009: 18)
Refereerimise kolm esinemisvõimalust (Ilves 2009, Roos 2021):
Tsiteerimise puhul antakse teise inimese väljendatu edasi terviklikult ja muutmata. Tsitaadi kasutamist tuleks kasutada pigem erandina ning põhjendatult. (Ilves 2009: 18–19) Tsitaat on alati muust tekstist eraldatud jutumärkidega. Tsitaat võib olla ka osaline, kus välja jäetud tekstiosa vajab eraldi tähistamist. Selleks kasutatakse kolme punkti. Kui tsitaat on väga pikk, siis on oluline selle eristamine muust tekstist eraldi lõiguna. (Roos 2021)
Teiste autorite seisukohti refereerides ja tsiteerides tuleb viidata nii algallikale kui ka koostada kasutatud kirjanduse loetelu. Viitamissüsteeme on mitmeid, samuti on igal insituudil see erisugune. Oluline on, et ühe teksti piires kasutatakse sama viitamissüsteemi. Kuigi esimesel kursusel võidakse töö viitamisse ja vormistamisse suhtuda veel leebelt, siis oleks siiski mõistlik alustada juhiste järgimist õpingute alguses. Nii saavad erinevad vormistusviisid üliõpilasele selgeks ning välditakse plagiaadi tekkimist. (Ilves 2009: 21)
Nõuandeid viitamiseks:
Ilves, Kadi 2009. Akadeemilise kirjutamise alused. Tartu: Tartu Ülikool
Roos, Liana 2021. Refereerimine ja tsiteerimine. Tartu: Tartu Ülikool
https://sisu.ut.ee/teadustoo_alused/refereerimine-ja-tsiteerimine (vaadatud 9.11.2021)